Albert Reinsoo üle 31 aasta taas oma okupeeritud kodumaal pere ja sugulastega kohtumas. Vastuvõtt Tallinna sadamas 1974. aastal.
Albert põgenes väikse sõudepaadiga Rootsi teismelise poisina koos samaealise sõbra ja noorema tütarlapsega. Ainsad asjad, mis nad kaasa said haarata, olid vanaisa piip, sõber Pauli akordion ja Alberti jalgpall. Fotoalbum, kus sees pildid laevaehitajast vanaisast Aado Sepast, lendas vette, kui nähti lennukeid. Paat võõbati Vilsandi kaugemal nukil söega mustaks, sest Kihelkonna moe kohaselt oli see olnud lumivalge. Paadi ninasse joonistasid poisid ussi. Albert kuulus Toronto Eesti Seltsi ja Toronto Saarlaste Ühingusse, olles viimase varahoidja. Kodumaale saadi tulla omal organiseerimisel, mingeid küllakutseid sugulastelt ei saanud saata.
Tuuli, 1974