Ehitus algas 2010. aastal, kui saun oli remonditud ja vanu telliseid ning lauamaterjali jäi üle. Majas on ka vesiklosett, aga kui korraga käis palju külalisi ning tekkis järjekord, tõmbas see kuival suvel kaevu tühjaks. Seega otsustasime õunapuude vahele ehitada ka välikäimla. Tellistest laoti ringikujulise põhiplaaniga lampkast, mille üks veerand laoti kõrgemaks, toetamaks endistest lavalaudadest taguotsa toetuspinda. Käimla põhiplaan on ruudukujuline, aga selle esimese nurga asemel on ukseava moodustades viis nurka, kus kasutaja istub ukse vastasnurgas. Sellega on käimlas veidi rohkem lisaruumi külgsuundades nii, et sinna mahub kenasti ära ka lapsevanem, kui on tarvis last abistada. Käimla viis nurka on ankurdatud maakividele. Samas on katus ikkagi ruudukujulise põhiplaaniga, nii et ukse taga ootaja ei pea vihma käes seisma. Lauad seinas on paigaldatud diagonaalis, et anda stabiilsust lisaks. Potil istuja kohale, kahte tagumisse seina on paigaldatud poolkaares kuus päikesepatareidega aialampi ja ventilatsioonitorule üks liikumisanduriga patareilamp (pildil seda veel pole). Need annavad valgust ka peale pimeduse saabumist ning neist moodustuv halo ümber istuja pea laseb sellel end pühakuna tunda. Peldik on aus, osa rahvast eelistabki seda vesiklosetile (see on nüüdseks tiigi vee peale ümber tehtud). Kui arvestada, et koht asub õunapuude all, siis on hea seegi, et pole kaugele joosta.
Kalev, 2011
