1980. aastate alguses oli Eestis keelatud tähistada jõule, kuid sai siiski tellida näärivana, ja tellimine avati piisavalt vara. Seega võis näärivana saabumine ühtida juba ka jõululaupäeva või jõulupühaga. Meie peres oli traditsiooniliselt ikka jõulu- ja mitte nääripüha. Juhtus nii, et läbi teeninduskombinaadi “Ekspress” tellitud nääri/jõuluvanaks osutus tolleaegne tuntud humorist ja pikaaegne huumoriajakirja “Pikker” toimetaja ning vanaema Selma ammune tuttav ja kolleeg Kirovi kalurikolhoosist Lembit Sibul. Eks ta oligi üks vigur jõuluvana.
Aga see pole ainus naljakas juhtum seoses tellitud jõulumehega. Ühel järgmisel aastal sattus vanamammale tellitud jõuluvanaks ema kolleeg ja T/K Autoteeninduse tsehhijuhataja. Ning kolmandal korral, umbes aastal 1990, tulid koos jõuluvana ja päkapikk, ning päkapikuks oli minu klassivend ja jõuluvanaks tema isa.
Tuleb välja, et ükskõik, keda meie pere ka jõuluõhtuks kohale ei kutsu, me teame kõiki jõuluvanasid – vähemalt Eesti piires.
Tuuli, 1983