Laatre ristimänd viiakse Eesti Rahva Muuseumi. 27. juuni 2014 kl 12.00. Kohal viibisid: Tõnis Lukas, Marju Kõivupuu, Olev Tammela, Koidutähed, Raina Leppik, tehniline meeskond ja paljud teised – umbes 40 inimest.
Sõitsin oma autoga, sest Tiina ütles mulle hommikul. Juba kaugelt nägin, et autod on pargitud ühele poole, parkisin ka. Jõudsin minna ise koguni esinemiskohta. Siiri, kallis, tuli mulle vastu ja aitas mind. Mõne aja pärast, kui Siiri laulma läks, tundsin, et vajan tuge. Läksin suure metsaveo auto juurde ja nõjatusin sinna, nii oli hea.
Koidutähed laulsid kohe alguses ühe laulu. Siis rääkis Marju Kõivupuu. Et on erinevaid seisukohti ristipuude suhtes. See mänd on ka Baltimaades kuulus ja üks väheseid säilinud nii vanu ristipuid. Ta ütles, et viimise põhjus on ka see, et kogukond (Tõlliste vald) otsustas puu ERM-i anda. Tõnis Lukas ütles, et ristipuu on muuseumis väga püsiv eksponaat, sest teda ei saa nii lihtsalt võtta ja ära viia.
Pildistasin nii puud kui inimesi. Puu saeti pooleks. Kraana tõstis ülemise osa tervelt alla. Alumisele osale, kust hakkasid ristimärgid, oli ehitatud ümber puidust vutlar. Siis mu jalad väsisid, Siiri aitas mind autoni. Sõitsin vabaajakeskusse. Oli kahju ja tunne, nagu oleks matustel viibinud. Teisalt oleks ka kahju, kui puu tükkhaaval auto rataste all oleks surnud või kraavis mädanenud. Olen päri sellega, et puu viiakse ERM-i. Otsa saab ta ju ükskord ikka, aga hoituna tekitab ta meis rohkem helgemaid mälestusi.
Riina, 2014